Minu pool aastat Tšehhis

Jätkan kirjutamist sealt, kust pooleli jäin ja see oli Snežka mäetipu vallutamine.

Nädal, mis sellele järgnes, oli üsna väsitav. Pigem oli asi selles, et see reis oli nii kurnav, et ka järgneval nädalal andis tunda. Aga sellest hoolimata suutsin enda ühe projekti ära lõpetada ja sain suunduda Budapesti, mida ka eelmises postituses mainisin. Reis Budapesti algas reede pärastlõunal. Teadsin, et ma ei taha bussis magada, sest oli päevane aeg, kuid ma ei teadnud, et ma ei olekski saanud seal magada. Miks? Sest see reis oli vast üks hullemaid reise, kus ma olen olnud. Istusin bussi keskosas ja mööda kiirteed sõites - kordan, mööda "kiirteed" sõites oli tunne, et buss läheb katki. Asi oli isegi nii hull, et mul oli raske kõrvaklappidega filmi vaadata. Kohale jõudsin siis natuke enna südaööd, mil buss oli umbes 45 minutit hiljaks jäänud ja siis hakkasin otsima juhiseid, kuidas hosteli jõuda. Broneeritud hosteli kodulehel olid õnneks nii head juhised, et sain ilusti kohale. Panin enda koti tuppa, sain osadega hostelis kokku ja siis liikusime teistega kokku saama ühes pubis, kus nad olid. Olin selles kohas ainult ligi 10 minutit vast, kuid see jättis hea mulje. Tegemist oli ühe pooleldi lahtise pubiga, mille interjöör oli nagu Prahas olev Crossclub ehk siis seitel olid igasugused vidinad, vanad arvutite osad jne. Sealt liikusime aga kiirelt edasi teise kohta, mille üles leidsime. Tegemist oli siis teise kohaga, mida kaart soovitas külastada. See oli ka taaskord selline pooleldi avatud pubi, kus oli hea atmosfäär. Õhtu lõppes minu ja paljude jaoks seal pubis, kuid teised liikusid veel edasi ja hommikul rääkisid, et leidsid öösel koha, kus oli elav muusika - muusikat mängis klaverimängija. See võis nii hea olla...

Esimene pubi, mida mainisin.

Koht, mis oli üsna suur ja lai ning kus oli enamvähem hea muusika.

Teisel päeval jätkasime enda teekonda läbi linna. Käisime parlamendihoone juures, mis oli vapustav. Nii ilus ehitis. Külastasime ka üht juutidele mõeldud mälestusmärki, mis asus parlamendihoone juures ja koosnes väga paljudest kingadest (kingad olid muidugi metallist ja kinnitatud teesse). Siis veel külastasime üht suurt parki, kuid sel ajal ei olnud seal palju näha, kuid nüüd tean, et seal peetakse suviti üht suurt muusikafestivali. Pean selle kohta nüüd ise veel uurima millalgi. Kuid nüüd jõuan enda kirjutise parimasse ossa sel päeval - öine vaade Budapestile. See oli väga ilus. Saime olla üsna kõrgel ja sealt oli hea vaade parlamendihoonele ning tervele linnale. Tegemist oli siis Matthiase kirikuga ja Buda lossiga, mis asusid mäe otsas.

Vaade pralamendihoonele

Hukkunud juutidele pühendatud mälestusmärk

Üks Ungari rahvustoite - LANGOS (hea ja toitev pala)

Hea vaade parlamendihoonele öisel ajal

Vaade linnale

Buda loss alt linnast

Koht, kus käisime ka õhtul ja seal mängiti häid lugusid

Kolmas päev algas minule varem, kui teistele, sest kuna ma saabusin Budapesti üks päev hiljem kui teised, siis tahtsin ka näha neid kohti, kus nad käisid. Ärkasin siis kell 9 üles ja läksin teist mäge vallutama. Tee peale jäi ka suur turuhoone, kuid kuna oli pühapäev, siis see oli kinni. Aga mäe otsas oli Vabadussammas ja tegemist oli suure tsidatelliga. Ja sealt oli veelgi parem vaade linnale. Kahju muidugi, et oli pilves - muidu oleks vaade veelgi parem olnud.

Liikusin siis pärast mäe otsa jõudmist tagasi ja leidsin teised üles. Liikusime siis tänapäevase kunsti muuseumi, kuid me ei leidnud seda täpselt üles ja nautisime hoopis pühapäevasel turul mängitavat muusikat. Kuna siis oli juba kell nii palju, et oli aeg minna termidesse. See oli nii hea kogemus. Väljas oli umbes 3 kraadi sooja, kuid seal vannides oli vesi umbes 38 kraadi. Lisaks oli ka sees erinevad saunad, erinava temperatuuriga basseinid. Olime seal üle 3 tunni kokku ja pärast seda oli nii hea lõõgastav tunne. Kui kunagi uuesti Budapesti minna, siis kindlasti uuesti termidesse.

Meil oli veel bussini väga palju aega ja siis ma otsustasin, et jalutan tagasi sealt mööda üht alleed ning nii kulutasin aega. Olime pikalt veel hosteli baaris enne kui liikusime bussi peale. Buss jäi muidugi hiljaks ja sõit ei olnud ka kõige parem - aga kõik hea, lõpp hea, sest jõudsime tagasi Prahasse esmaspäeva hommikul, mil ma suundusin kohe magama. Nii hea oli olla tagasi omas voodis...