Reis Krakovisse.

Krakovisse alustasime enda reisi neljapäeval, umbes kell 11 õhtul. Saime bussi, kus ootasime, natuke infot ja siis saime magama minna. Öeldi, et umbes 2 tunni pärast tuleb peatus, sest bussijuht peab puhkama. Meile see sobis, sest lootsime bussis edasi magada. Aga mis juhtus? Kui buss seisma jäi, aeti kõik välja ühte restorani, sest bussijuht pidi bussi lukku panema. Kell oli siis selleks ajaks natuke pärast 1-te ja unised inimesed aeti välja. Ei olnud eriti meeldiv...

Bussist väljudes nägime sellist silti

Oma hostelisse jõudsime hommikul vara ja sõime seal hommikust. Pärast hommikusööki, suundusime kesklinna tuurile. Giid tegi meile väga hea tuuri, üritan piltide abil seda ka näidata.

Turuhoones ripub üks nuga, mis iseloomustab varastega käitumist - esimene kord näpud, teine kord käsi ja kolmandal korral võetakse pea maha. Nii oli see vähemalt vanasti

Suur turuhoone, mis kunagi, kui Krakov oli Poola pealinn, oli kauplemise keskpunkt

Ülikooli hoone, mis loodi lihtsalt suurel varandusel - maksti teatud inimestele keskajal, et saaks loa luua ülikool.

Ülikoolis oli ka selline purskkaev, mille lugu on järgmine - kui keegi, kes on täiesti rumal, joob sealt vett, siis saab ta väga targaks, kuid kui keegi, kes teab õppis juba midagi, unustab õpitu. Ülikooli õppejõud muidugi ei tahtnud, et keegi sealt joob, sest muidu oleks avastatud, kuidas õppejõud targaks said.

Nikolas Kopernikuse kuju

Koht, kus paavst Johhannes Paulus II võttis rõdul külalisi vastu (ta oli ka esimene paavst üle mitmesaja aasta, kes oli pärit Poolast)

Kuju keskaja üliõpilasest, kelle riided tegelikult olid väga kirjud

Krakovis on torn, kus iga täistund mängib keegi trompetit. Lugu sellega oli see, et kunagi oli sealt näha vaenlase tulekut ning trompetist hoiatas rahvast ning rünnak hoiti ära. Trompetist puhus trompetit võidurõõmuks, kuid kui vaenlane taandus, lasi üks vibumees trompetistile noole kõrri ja seetõttu lõpeb meloodia poole noodi pealt ära.

Keskaegne karistus armunutele, kes ei olnud abielus. Nimelt tuli siis seista sellises asendis, ühel pool mees, teisel pool naine ja seda karistust tuli pidada pühapäevasel päeval, mil toimus kirikusse minek ja kõik nägid, kes kellega kuskil oli jne.

Kuna vanasti oli turuplats väga räpane koht ja keegi ei koristanud seal, siis aegajalt kogunes sinna väga palju muda. Mudakihi peale ehitati uus kiht, siis pärast uuesti jne. ning mingil hetkel lihtsalt tuli raehoonele uus sissepääs teha.

Pärast seda käisime lõunal, kus pakuti väga suur ports toitu. Tegemist oli siis ühe Poola rahvustoiduga.

Põhimõtteliselt on see guljaš leiva sees, mis oli soojana nii hea.

Poolakeelne nimetus sellele.

Jätkus seiklus Waweli lossis. Käisime sealse kiriku tornis, maaaluses katakombis ning nägime ka draakonit. Meile ei räägitud draakoni lugu, kuid pärast uurisin ise, mis teema sellega on. Nimelt kunagi, kui Krakov asutati, elas Waweli lossi all draakon, kes nõudis aegajalt ohverdusi, nagu neitsid, lambad, veised jne. Kuid mingil hetkel ütles kuningas, et aitab küll ja kutsus vaprad rüütlis kokku. Kõik rüütlid, kes üritasid draakonit tappa, ebaõnnestusid. Siis tuli aga üks lambakarjus, kes ütles, et ta teab, kuidas draakonist jagu saada. Ta tappis ühe lamba, täitis selle väävliga ning pani siis draakoni koopa ette. Draakon sõi lamba ära, kuid siis tekkis tal suur janu. Ta läks enda janu jõest kustutama, kuid lõpuks ta ikka suri. Pärast seda lambakarjus abiellus kuninga tütrega, sai tulevaseks kuningaks jne. Ilus lugu, kuid vaevalt see tõsi on.

Draakoni kuju, kus iga 10 minuti tagant süüdatakse suus leek.

Õhtu jätkus ka muidugi sellega, et läksime edasi pubisid otsima ja leidsime ühe hea koha. Tegemist oli kohaga, kus mängiti meile meeldivaid lugusid. Kahjuks mingi hetk mu jalad ütlesid mulle, et "me ei liigu enam" ja suundusin tagasi hostelisse, et saada puhkust.

Teisel päeval läksime Wieliczka soolakaevandusse. Olime enamuse päevast siis maa all, umbes 90-180 m sügavusel. Ja seal oli väga hea olla, sest temperatuur oli 14-16 kraadi ja õhus oli tunda soola lõhna. Lisan siia paar pilti sellest.

Suur saal, mille kujundasid kolm kaevurit

Isegi kroonlühtri kaunistused olid tehtud soolakristallidest

Õhtul oli meil siis veel õhtusöök, pärast mida käisin postkaarte ostmas ja lõpuks suundusime oma väikse grupiga juudi kvartalisse. See oli hoopis teistsugune kui Krakovi kesklinn. Hooned tundusid vanemad ja rohkem lagunenud, kuid miskipärast tundus õhkkond seal parem. Läksime siis ühte kohta sooja, mille nimeks oli Pub Jan. Seal oli ka elav muusika, mis kestis üsna pikalt.

'

Kindlasti tuleb proovida antud toitu - tegemist on siis umbes 40-45 cm pikkuse lauaga, mis on pooleks lõigatud ja peale on pandud täidist, mis ise soovid. Ütleks nii, et 5 zl eest sai liiga palju isegi vast.

Kolmas päev oli meil Auschwitzi koonduslaagris. Seal oli kuidagi nii kurb olla ja eriti veel pärast seda, kui meile räägiti, mis seal oli olnud jne. Aga vb taaskord jutt läbi piltide.

Modernse laagri värav

Hooned olid vanad kasarmu hooned, mis ei olnud eriti meeldivad seest vaadates. Kõle ja tühi kuidagi. Ja terve Auschwitz I laager koosnes 28st plokist, millele lisaks olid veel krematoorium, köök, ametnike hooned jne. Lisaks ei ole pildilt vast eriti näha, kuid plokkide read oli omavahel eraldatud müüridega.

Pilt, kus on näha, et ka Eestist saadeti inimesi siiapoole.

Infotahvel, kus on kirjas, kui palju inimesi oli siin ja kui palju nendest lõpuks ainult ellu jäi

Hukkamisdokumendid, kust on näha, et põhimõtteliselt iga 5 minuti tagant hukati üks Nõukogude Liidu sõdur.

Pilt inimeste tulekust siia, kus vasakul on tavalised inimesed ja paremal juudid. Selekteerimine, et kes kuhu läheb, toimus ühe isiku läbi, kes tegi kõik otsused ise.

Rekonstruktsioon toimingust, kus juudid saadeti hukkamisele. Esmalt pidid nad minema maa alusesse kambrisse, kus tuli lahti riietuda.

Järgnevalt liiguti suurde ruumi, kus arvati, et toimub pesemine. Telikkus oli see, et ventilatsioonišahtidest kukutati ruumi tsüklon B, mis tappis kõik 20 minuti jooksul. Pärast seda pidid teised töölised, kes olid juudid, tassima laibad ahjudesse. Ainuke töö, mida natsid seal laagris tegid, oli tsüklin B kukutamine ruumi ja hukkamised.

Tsüklon B

Hästi palju kingapaare, mis jäi alles ja taaskasutati pärast inimeste hukkamist.

Krematoorium Auschwitz I laagris

'

Sissepääs Auschwitz II laagrisse, mis oli kõige suurem ja kõige kehvemate tingimustega.

Näide hoonetest.

Magamisase oli selline, kus ühel korrusel magas korraga 4 inimest.

Selliseid infotahvleid oli kokku 22 ja need olid pandud sinna nii, et iga tahvel oli erinevas keeles. Keeltevalik oli tehtud inimeste järgi, kes olid laagris. Muidugi seal ei olnud ühtegi inglise keelt kõnelevat inimest, kuid see oli pandud sinna, et kõik saaksid aru, mis on igale tahvlile kirjutatud.

Vagun. milles inimesi transporditi. Korraga võis ühes vagunis olla isegi 100 inimest.

Igati kurb sündmus, mis oli kunagi. Kahju kõigist inimestest, kes sinna sattus ja kes seal surid.

Jätkan kirjutamist sealt, kust pooleli jäin ja see oli Snežka mäetipu vallutamine.

Nädal, mis sellele järgnes, oli üsna väsitav. Pigem oli asi selles, et see reis oli nii kurnav, et ka järgneval nädalal andis tunda. Aga sellest hoolimata suutsin enda ühe projekti ära lõpetada ja sain suunduda Budapesti, mida ka eelmises postituses mainisin. Reis Budapesti algas reede pärastlõunal. Teadsin, et ma ei taha bussis magada, sest oli päevane aeg, kuid ma ei teadnud, et ma ei olekski saanud seal magada. Miks? Sest see reis oli vast üks hullemaid reise, kus ma olen olnud. Istusin bussi keskosas ja mööda kiirteed sõites - kordan, mööda "kiirteed" sõites oli tunne, et buss läheb katki. Asi oli isegi nii hull, et mul oli raske kõrvaklappidega filmi vaadata. Kohale jõudsin siis natuke enna südaööd, mil buss oli umbes 45 minutit hiljaks jäänud ja siis hakkasin otsima juhiseid, kuidas hosteli jõuda. Broneeritud hosteli kodulehel olid õnneks nii head juhised, et sain ilusti kohale. Panin enda koti tuppa, sain osadega hostelis kokku ja siis liikusime teistega kokku saama ühes pubis, kus nad olid. Olin selles kohas ainult ligi 10 minutit vast, kuid see jättis hea mulje. Tegemist oli ühe pooleldi lahtise pubiga, mille interjöör oli nagu Prahas olev Crossclub ehk siis seitel olid igasugused vidinad, vanad arvutite osad jne. Sealt liikusime aga kiirelt edasi teise kohta, mille üles leidsime. Tegemist oli siis teise kohaga, mida kaart soovitas külastada. See oli ka taaskord selline pooleldi avatud pubi, kus oli hea atmosfäär. Õhtu lõppes minu ja paljude jaoks seal pubis, kuid teised liikusid veel edasi ja hommikul rääkisid, et leidsid öösel koha, kus oli elav muusika - muusikat mängis klaverimängija. See võis nii hea olla...

Esimene pubi, mida mainisin.

Koht, mis oli üsna suur ja lai ning kus oli enamvähem hea muusika.

Teisel päeval jätkasime enda teekonda läbi linna. Käisime parlamendihoone juures, mis oli vapustav. Nii ilus ehitis. Külastasime ka üht juutidele mõeldud mälestusmärki, mis asus parlamendihoone juures ja koosnes väga paljudest kingadest (kingad olid muidugi metallist ja kinnitatud teesse). Siis veel külastasime üht suurt parki, kuid sel ajal ei olnud seal palju näha, kuid nüüd tean, et seal peetakse suviti üht suurt muusikafestivali. Pean selle kohta nüüd ise veel uurima millalgi. Kuid nüüd jõuan enda kirjutise parimasse ossa sel päeval - öine vaade Budapestile. See oli väga ilus. Saime olla üsna kõrgel ja sealt oli hea vaade parlamendihoonele ning tervele linnale. Tegemist oli siis Matthiase kirikuga ja Buda lossiga, mis asusid mäe otsas.

Vaade pralamendihoonele

Hukkunud juutidele pühendatud mälestusmärk

Üks Ungari rahvustoite - LANGOS (hea ja toitev pala)

Hea vaade parlamendihoonele öisel ajal

Vaade linnale

Buda loss alt linnast

Koht, kus käisime ka õhtul ja seal mängiti häid lugusid

Kolmas päev algas minule varem, kui teistele, sest kuna ma saabusin Budapesti üks päev hiljem kui teised, siis tahtsin ka näha neid kohti, kus nad käisid. Ärkasin siis kell 9 üles ja läksin teist mäge vallutama. Tee peale jäi ka suur turuhoone, kuid kuna oli pühapäev, siis see oli kinni. Aga mäe otsas oli Vabadussammas ja tegemist oli suure tsidatelliga. Ja sealt oli veelgi parem vaade linnale. Kahju muidugi, et oli pilves - muidu oleks vaade veelgi parem olnud.

Liikusin siis pärast mäe otsa jõudmist tagasi ja leidsin teised üles. Liikusime siis tänapäevase kunsti muuseumi, kuid me ei leidnud seda täpselt üles ja nautisime hoopis pühapäevasel turul mängitavat muusikat. Kuna siis oli juba kell nii palju, et oli aeg minna termidesse. See oli nii hea kogemus. Väljas oli umbes 3 kraadi sooja, kuid seal vannides oli vesi umbes 38 kraadi. Lisaks oli ka sees erinevad saunad, erinava temperatuuriga basseinid. Olime seal üle 3 tunni kokku ja pärast seda oli nii hea lõõgastav tunne. Kui kunagi uuesti Budapesti minna, siis kindlasti uuesti termidesse.

Meil oli veel bussini väga palju aega ja siis ma otsustasin, et jalutan tagasi sealt mööda üht alleed ning nii kulutasin aega. Olime pikalt veel hosteli baaris enne kui liikusime bussi peale. Buss jäi muidugi hiljaks ja sõit ei olnud ka kõige parem - aga kõik hea, lõpp hea, sest jõudsime tagasi Prahasse esmaspäeva hommikul, mil ma suundusin kohe magama. Nii hea oli olla tagasi omas voodis...

Vabadussammas kaugusest

Nautisin ülesjõudmist

Muusikud pühapäevasel laadal

Termid väljast

Karu jäi ka pildile

Hostelis oli seinal selline kaart, kuhu olid tähtsamad kohad peale märgitud