Minu pool aastat Tšehhis: November 2014

Läks küll kauem kui kaks nädalat eelmisest postitusest, kuid praegu, hommikul kell 11 Budapestis leidsin aega kirjutada. Kuidas on see võimalik, et leidsin aega Budapestis kirjutamiseks? See on praegu hea tegevus, sest teised veel magavad ja üksi linna peale minna ei ole ka mõtet. Aga see selleks, Budapestist ja teistest kohtadest vast järgmises postituses.

Pärast eelmist reisi Plzni, oli pühapäeval reis Praha lähedal asuvasse lossi, Karlštejn-i lossi. Nimelt on tegemist väga ajaloolise kohaga, mis on seotud väga Tšehhi ajalooga jne. Käisime seal giidi juhtimisel kahel tuuril ja nägime väga palju. Jama oli muidugi see, et sees ei võinud pilte teha. Muidu oleks palju rohkem kunagi uuesti vaadata. Aga siiski, oli väga lahe, sest räägiti ka seda, et kui kunagi, eelmise sajandi alguse ajal, avati loss külastajatele tasuta, siis paari aasta pärast pidid nad lossi sulgema, sest selle ajaga oli sealt väga kulda ära viidud. Kulla all mõtlengi päris kulda, sest paljud esemed olid kullaga kaunistatud ja inimestele meeldis mõte võtta suveniirina kulda kaasa. Pärast lossikülastust läksime vanasse Austria-Ungari restorani, mis oli vana raudteejaama hoome. Väga mõnus koht oli, sest tegemist oli vana hoonega ning atmosfäär seal söömiseks oli väga hea. Lisan ka paar pilti antud reisist nüüd siia.

Vaade lossist alla külale.

Loss oli ümbritsetud mägedega, mis tegi selle asukoha üsna haavatavaks. Aga vaade oli hea.

Lossis olid ka välikäimlad ja nagu pildilt on näha, siis need asusid üsna kõrgetel korrustel. Sealt võib ka öelda, et tuleb väljend "shit happens", kui midagi alla kukkus.

Austria-Ungari aegne restoran

Vahepeal on muidugi olnud ka palju pidusid, nii InteGREAT kui ka niisama istumisi. Kahe prantslase, Maxime'i ja Clement'i poolt peetud peod on üsna head, sest tavaliselt on seal palju inimesi, hea muusika ja üldse hea seltskond. Kaks viimast pidu seal olid head. Esimene neist oli veini ja juustu maitsmine, mida ei saa vast peoks nimetada, kuid see oli hea üritus. Ma ei olnud enne nii head Prantsuse veini ja juustu maitsenud ja nüüd see kogemus avas mu silmad. Eks veini poolest võib Eestis ka leida midagi head, kuid juustu puhul kahtlen. Eks aeg näitab.

Teine pidu oli nö "Beach Party" ehk siis rannateemaline pidu. Paljud tulid sinna kohale tavalistes riietes, kuid osad, kaasaarvatud mina, läksime sinna lühikeste pükste ja särgiga. Aga ma lisasin midagi muud sinna juurde - nimelt ostsin paar päeva enne üritust ühe kookose, millest tegin endale tassi. Üsna kaua võttis aega, kuid sai asja. Pilt ka sellest siia.

Muidugi pärast seda pidu oli järgmisel päeval ka üks üritus - ISC Paintball. See oli lahe üritus. Olgugi, et kulutasin umbes 4 korda vähem kuule kui teised, tuletasin endale meelde umbes 3 aasta tagust kogemust paintballiga. Ja see oli hea. Sain ka pihta paar korda, kuid see kõik oli seda väärt. Kuigi üks miinus oli asja juures see, et grupp oli vast liiga suur. Kokku oli meid 40 niiet ühes meeskonnas oli 20 inimest, mis minu meelest nende väljakute kohta, kus me mängisime, oli liiga palju. Pistad pea välja ja kohe võid pihta saada. Muidugi lisab suurem rahvahulk adrenaliini juurde kogu üritusse.

Viimane üritus või siis teisisõnu, reis, oli Snežka päikesetõusu reis. Plaan oli selline, et buss väljub reedel Prahast ja tagasi oleme pühapäeval ehk siis kolme päeva pikkune reis. Reede õhtul jõudsime enda majja, kus tegime tule ahju alla ja siis leidsime, et seal on olemas ka lauatennise laud ja lauajalgpall. Olgugi, et plaan oli kell 2 üles saada ja hakata öösel mäe tippu minema, olime kaua üleval ja saime vast 2 tundi enne minekut magada. Aga siis öösel. Alustasime jalutamist tegelikult kella 4 paiku, sest enne seda sõime ja niisama uimerdasime. Öösel jalutada oli muidugi üsna ränk, kuid see oli hea. Alguses oli pime, kuid mida kõrgemale matkasime, sest tuulisemaks muutus. Ja siis ilmus ka udu. Udu oli vast tegelikult pilv. Me jalutasime mäe tippu vast 3 tundi, tehes vahepeal peatusi jne. Tippu jõudes oli kõigil külm ja märg olemine ning päikesetõusust oli asi väga kaugel. Ainult pilved ja tugev tuul. Alla minnes tegime pausi ühes Poola restoranis, kus ei olnud väga soe. Aga vähemalt midagi. Tagasijõudes majja saime ka teada, et õhtul on võimalik ka sauna saada. Siis muutus mul tuju nii heaks, olgugi, et tagasijõudes oli kell vaevalt 11 ja me läksime magama. Õhtul olid mitmed seltskonnamängud, saun ja pärast seda saime magama. Järgmine päev oli ka muidugi katsumus, sest pidime enda asjadega uuesti ka alla jõudma. Ilm oli sel päeval hullem kui eelmisel, aga all ootas meid soe restoran, kus sõime õhtusöögi ära ning asusime teele tagasi Prahasse. Kuna 1 pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis lisan siia ka pilte nüüd.